Agiilsus vs Scrum: mis on erinevus ja miks see on oluline?

Pildil näed mõningaid väärtusi, põhimõtteid ja praktikaid, et vahet mõista.

Agiilsus ja Scrum on kaks mõistet, mis käivad käsikäes, kuid nende tähendus ei ole sugugi üks-ühele sama ja see tekitab tihti segadust, kas räägime ikkagi ühest ja samast asjast või hoopis kahest erinevast. Agiilsus (Agile) on laiem mõtteviis, filosoofia ja väärtuste kogum, samas kui Scrum on üks konkreetne raamistik, mis aitab neid agiilseid põhimõtteid ellu viia. Selgitan seda vahet veidi lähemalt.

Agiilsus: kultuuriline nihe ja väärtuste kogum

Agiilsus (Agile) on palju enamat kui lihtsalt meetod, see põhineb mõtteviisil ja kultuurilisel nihkel. See hõlmab väärtusi, mis rõhutavad paindlikkust, pidevat täiustamist, iteratiivset arengut ja kliendikeskset lähenemist. Oluline on mõista, et agiilsus ei tähenda ainult uute tööriistade või meetodite kasutuselevõttu. See on kultuuriline nihe, mis nõuab ettevõttes nii juhtkonna kui ka kõikide inimeste valmisolekut kohaneda, katsetada ja pidevalt õppida. Kui ettevõte võtab omaks agiilse mõtteviisi, ei muutu ainult protsessid, vaid ka inimeste suhtumine ja koostöö. Agiilsuse tuumaks on:

1. Paindlik ja pidev täiustamine: Olla avatud muutustele ja reageerida kiiresti turu või klientide vajadustele. Iga iteratsioon või tsükkel pakub võimalust õppida, täiendada protsesse, meetrikat ja muuta loodavat lahendust väärtustloovamaks.

2. Iteratiivne arendus: Suured projektid jagatakse väikesteks osadeks, ehk töö tarnitakse hallatavate osade kaupa, et tagada pidev tagasiside. Sellega maandatakse ka riske ja vähendatakse raiskamist.

3. Kliendikesksus: Klientide vajaduste mõistmine ja nende kaasamine arenduse igas faasis tagab, et loodav toode või teenus vastab reaalsetele vajadustele.

4. Väärtuspõhine: Keskendub funktsioonide väljatöötamisele, mis pakuvad kõige suuremat kliendiväärtust.

Agiilses organisatsioonis julgustatakse eksperimenteerima, ebaõnnestumistest õppima ja edukalt läbiproovitud lahendusi kiirelt rakendama. Kõige olulisem on aga mõtteviis, et muutus on normaalne osa arengust, mitte probleem, mida peab iga hinna eest vältima.

Scrum: agiilse filosoofia rakendamise tööriist

Scrum on üks populaarsemaid viise agiilse mõtteviisi praktiliseks rakendamiseks. See on konkreetne raamistik, mis kirjeldab töötsükleid, rolle ja rituaale, mis aitavad tiimidel oma tööd struktureeritult ja mõõdetavalt korraldada. Scrumi põhimõtted:

1. Empiiriline protsessijuhtimine: Töö lähtub kolmest põhipillarist – läbipaistvus, kontrollimine ja kohandamine, mis tähendab, et otsuseid tehakse tegeliku kogemuse ja tagasiside põhjal.

2. Iteratiivsus ja inkrementaalne areng: Töö jagatakse lühikesteks, ajaliselt piiratud tsükliteks (sprindideks), kus igas tsüklis lisatakse järkjärgult väärtust.

3. Meeskonnatöö ja enesorganiseerumine: Tiimid on autonoomsed ning ise vastutavad oma töö korraldamise ja probleemide lahendamise eest, soodustades koostööd ja loovust.

4. Selged rollid ja rituaalid: Scrum määratleb konkreetsed rollid (Scrum Master, Product Owner ja arendusmeeskond) ning sisaldab regulaarseid koosolekuid (näiteks igapäevased stand-up’id, sprint plaanimine, sprint review ja retrospektiiv), et tagada pidev suhtlus ja parendamine.

5. Kliendikesksus ja väärtuse loomine: Keskendutakse sellele, et toode vastaks klientide vajadustele ja tooks turule maksimaalset väärtust.teetide loetelu ehk backlog’i, kust tiim valib sprindi alguses tööd. See aitab tagada, et töötatakse kõige olulisemate ülesannete kallal.

“Being Agile” vs “Doing Agile”

Sageli tuuakse paralleeliks mõisted “being Agile” ja “doing Agile”. “Being Agile” tähendab kohanemis- ja reageerimisvõime mõtteviisi – see on laiem kultuur ja hoiak. “Doing Agile” viitab konkreetsete praktikate, nagu Scrumi või Kanbani, kasutamisele.

Ideaalis on mõlemad vajalikud:

• Being Agile: Paindlik, õppimisele orienteeritud kultuur, mis on valmis võtma riske ja reageerima muutustele.

• Doing Agile: Konkreetsed metoodikad ja raamistikud (nt Scrum, Kanban), mis aitavad seda kultuuri igapäevatöös rakendada.

Põhijäreldused

1. Agiilsus on laiem kontseptsioon: Tegemist on väärtuste, põhimõtete ja kultuurilise muutusega, mis nõuab pühendumust nii juhidelt kui ka meeskonnalt.

2. Scrum on konkreetne raamistik: See on üks populaarsemaid viise agiilsuse praktiliseks elluviimiseks, pakkudes selgeid protsesse ja rolle.

3. Kultuur vs protsess: Isegi kui ettevõte kasutab Scrumi tseremooniaid (nt igapäevased stand-up’id, sprindid, retrospektiivid), ei pruugi see muuta ettevõtet tõeliselt agiilseks. Vaja on ka juhtide toetust, töötajate kaasamist ja pidevat valmisolekut uuendusteks.

4. Edukaks transformatsiooniks on tarvis mõlemat: Agiilne mõtteviis (being Agile) loob aluse paindlikkusele ja pidevale parendusele, samas kui raamistikud nagu Scrum (doing Agile) annavad kindla struktuuri, kuidas neid põhimõtteid igapäevatöös rakendada.
   

Kokkuvõttes

Agiilsus on justkui maja vundament, millele ehitatakse konkreetseid meetodeid, nagu Scrum. Kui vundament on tugev – s.t ettevõtte kultuur ja väärtused soodustavad koostööd, paindlikkust ja kliendikesksust –, siis on Scrumi kasutamine edukas. Kui aga jäädakse kinni ainult Scrumi rituaalidesse, muutmata kultuuri, ei saa ettevõte täielikult agiilsuse potentsiaali rakendada.

Soovid luua paindlikuma ja kiiremini reageeriva ettevõtte? Alusta sellest, et mõistad, mida agiilsus tegelikult tähendab, ning seejärel vali tööriistad, mis toetavad teie ettevõtte vajadusi. Scrumi juurutamine võib olla suurepärane algus, kuid ära unusta, et tõelise edu toob kogu meeskonna ja juhtkonna ühine agiilne mõtteviis.